jeudi 29 octobre 2009

Des periods sourde-muets

De temps en temps j'ai des periods meuts - j'arrete à parler, surtout en français, parce que j'ai l'impression que ça sert à rien et que tout le monde parle déjà trop. A quoi bon que quelqu'un y ajoute encore... En plus, c'est tellement pareil, toujours les memes phrases... bof, je sais que c'est mes propres phrases qui sont limités et pas forclement le monde autour. Et là j'ai encore moins envie de parler...

Si le period muet devient encore plus grave, je deviens une sourde-muette. En plus, j'arrete à ecouter. Dans une maniere bien blasée je me dit mais franchement, j'ai deja entendu tout ça... tout-tout et carrement ça me fait chier.. tout ça qu'on doit entendre. Ca m'agaçe comme le monde peut etre gris en ce moment là.

Je le dis aujourd'hui quand à parler semble beau, attirant, libérant, liant. Plutot génial pour sentir l'energie au bout des oreilles et apprecier les chateaux qu'on peut créer avec des mots. Comprende les autres aussi? Pas vraiment (c'est fou comme on peut pas comprendre les autres) mais plutot se sentir dans la meme energie, dans un motion des mots qui click. Je le dis pour pas oublier qu'il y aura encore des jours muets et sourd-muets. Surement.

samedi 24 octobre 2009

Talking Stress

Gelong Thubten was an ordinary twentysomething, Oxford-educated North Londoner until he took 12 months out to study Buddhism and resurfaced as an ordained monk, writes Times Onlines. Gelong comes to Brussels in November to talk about stress, how to keep it more or less behaving. First, I thought, well, another one... talking about stress and mind games, do I really need to be reminded all the time?! But then run into that Times article and it made me curious because it is describing him as sincere and simple... well even about stress. So it's decided, I will go and get some good wisdom from the stress clever monk.

Meanwhile some good Times wisdom too: Stress is the momentary failure to realise that nothing really matters that much.

lundi 19 octobre 2009

Administreerimisorav

Administreerimises on väge... sellist orav rattas energiat, mis iga keeruga uusi pöördeid v6tab ja l6puks sind aknast välja lennutada ähvardab. Natuke nagu poksiring - igale uuele meilile inboxis tuleb knockout teha... soovitavalt sobivas toonis.

Osad admimistreerimist v6tab aega ja kannatust ja kui orav seda rattas keerlemise pealt teha uritab, laheb suure tuulega pool paberit lendu. Järsku pidurdada on ka keeruline, sest siis on oht rattaga sinna pehmesse kohta saada. Siis tuleb ikkagi jooksu pealt vajalikku krahmata ja kui ratas l6puks hoogu maha v6tab, kuidagi kohe keskenduda. K6ige suurem kunst on kellegi teisega samas rattas paaris joosta v6i kolme ja neljakesi... enam-vähem samas tempos ja mitte ratta vahele jääda. Sellist tempot ules kruttida, et k6igil teistel paha hakkab, ka ei saa.

Heh, esialgu on ratas veel uus ja huvitav... ja kui orava silme ees Pavlovi v6i teiste tarkade teadlaste pilti hoida, siis v6tab ratas aga uusi tuure ules. Tarkade klubi huvanguks oraval juba  joostud miilidest kahju ei ole. Ikkagi m6ttega tegevus... Tunduvalt rohkem kui eesistumise ministritalutusorava tegemised.

samedi 19 septembre 2009

Dancing

The age, the size, the race, the wealth, the good looks of a man in front of you do not matter if he can dance. There and then, without prejudices or afterthoughts. With abandon. I guess it is all about living in the moment. I wish it could happen more often...

lundi 14 septembre 2009

Anna Karenina algus

"All happy families resemble one another; each unhappy family is unhappy in its own way."

Arastasin selle just kellegi Toradze, Ameerikasse emigreerinud grusiini lehelt. Tegu ikka Tolstoy'ga aga ega mina ei teadnud. Toradze raagib, et 6nnetu olemine on alati erinev ja huvitav ja 6nn liiga lihtne. Nomaeita.
Sattusin sinna klaveri6petaja ja kommuunielu 6hutaja Toradze lehele, sest kirjutan raportit USA fondidest, mis toetavad Vene teadlasi. Tee mis tahad, ikka j6uad 6nne ja 6nnetuseni valja.. k6ik kusivad, ka raketiteadlased.


mardi 8 septembre 2009

Should I talk or should I dance?

...after my third speech at Toastmasters... which was slightly disasterous. Maybe should try and express myself by other means than verbal?

samedi 5 septembre 2009

Beef

...is bread of an anemic person. However little pleasure you get out of chewing it and in whatever sauce you serve it to deck it out, it remains beef. Highly unattractive. But since the piece of flesh is packed with iron, you close your eyes and order it both for lunch and dinner. Until you are sick of it as a dog.